Kuld

Sa, sa oled minu päike,
sa lööd särama läike -
sa oled kui kuld.
Ja, et homne tuleks helge,
mulle oleks kõik selge -
sa oled kui kuld.
Ma tean, et maailm on avar
ja taevas on madal -
ning sa oled kui kuld.
Sa, sa peaksid ju teadma -
laususid ju seal nad -
sa oled kui kuld.

Kui kullast vaid saaks
teha sama ilusat
asja nagu sa
ei oleks muud vaja.
Seda ilusat asja
pole ma varem näinud
ega saa ju ka.

Kui kord,
oleks nii, et armastust näeks,
kas kõik külge topiks oma käed
või oleks see kui kuld.
Nii võib ju ainult unistada
ja loota, et kõik vana
on üks päev kena kuld.
Ning, kui kord taas saabub see päev,
mil ma sind jälle näen -
sa oled kui kuld.
Kuid, kui varsti on möödas see aeg
mil maailm end laeb -
on otsas kõik kuld.