Kui sa ükspäev näeksid ennast
teises persfektiivis.
Näeksid ennast võitmas
valet mängu, vales tiimis.
Miks sa nii küll teed?
Sa iseendale aru anna.
Sa pole õigel teel -
aju asemel roosa manna.
Mõtled ja mõtled ning aru ei saa,
mida üldse sa teed siin maal?
Elu raisata sul meeldib
niiet tee mis tahad.
Ainult ära tule minu juurde
kui sul oma elust hakkab paha.
Tunnista - sinust kasu iial polnud.
Valetad - lubadused luhta läinud.
Ennast ette sead igalpool igapäev.
Sinu nägu, sinu varju enam kunagi ei näe.
Kas on tõesti raske
olla korraks inimene -
piiripidev, truu ja õige
inime sul sisemine.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment