Sinu maailm

Sul silmad vett on täis,
maas vedeleb puruks läind klaas.
Kas on sul kõik meelest läind?
Tänavail käid silmad maas.

Sa tõsta oma pea
ning vaata taeva poole.
On maailmas ka inimesi,
kes ei pillu silmist piksenoole.

See on maailm sinu õlul, mis haiget sulle teeb.
Maailm täis on sõdu, kõige hullem see, mis iseenda sees.
Vaimusilmis näe iseenda maailma - nii laitmatut.
Armastusega immutatud mõte ongi võitmatu.

Keegi ei ütle
sulle, mis mõtled.
Ükskõik, mis sa mõtled
ongi mõeldud sinule.

Sa igapäev koju saabud
põlved nõrgad, süda jääs, langed voodi.
Kõik, mis väliselt sarnaneb
ei pruugi olla ka seest ühtemoodi.

Sa püüad, püüad, püüad kõigest väest,
kuid miski ei lase sel minna.
Sa tunned keegi haarab su käest -
su oma maailm, ta viib sind sinna.

Su silmis kiirgab päikene.
Näed enda ümber säramas maailma.
Ära karda, et see kustub.
Sinu maailm, alati tärkab taas.